Pole jälle pikalt kirjutanud aga täna 31.10.12 teen seda...Kirjutan nii harva nüüd, kuna kirjutan Sulle enamus asjad skypes ära ja siis siia ei oskagi nagu midagi kirjutada enam ja Sul pole nii tihti aega lugeda ka seal ja siis ei ole motivatsiooni. Kui metsalaagris oled, siis luban, et iga päev kirjutan siia, siis saad metsast tagasi tulles ka minu toimetustega kursis olla, kuigi ega mul neid väga palju ei olegi...töö ja kodu ja töö ainult :)
Sa kusjuures ei kujuta ette, kui väsitav on teha peale tööd ka tööd, tahab harjumist see. Õhtuks olen nagu laip. Ja ma ei tea, mul on ikka unehäired ka...2-3 ööd magan vahelduva eduga ja siis ärkan kella neljast-viiest üles ja no ei saa enam magama jääda ja siis kui mõned ööd on nii olnud, siis saan ühe magada ilusti terve öö jutti.
See nädal kuni tänaseni olen iga päev teinud peale tööd ka natukene tööd. Aeg läheb kohe kiiremini. Töö juures on vaikne, nagu ikka...loodan, et lähipäevil saame natukene raha juurde ja siis saan ka tööd juurde. Olen ära vaadanud Gossip Girli terve esimese hooaja, alustasin nüüd juba teise hooaja vaatamist..
Sain korda enda arvutis ka selle viirusetõrje värgi õnneks :)
Täna sain ka töö juures oma esimese kommikarbi...tuju läks kohe paremaks. Hommikul ärkasin üles meeletu peavaluga...tööle jõudes läks see veel hullemaks. Sain olla ainult niimoodi, et toetan pea lauale...ja siis jäin magama kogemata, nägin isegi und juba...õnneks ärkasin ruttu üles, aga peavalu oli ikkagi meeletu...ajas südame pahaks, kõndides oli tunne, et pea plahvatab otsas ja lambi pidin ka ära laskma, sest see tegi veel hullemaks asja. Päeva lõpuks õnneks valu taandus.
Teisipäeval olid akna taga mul tuvid. 1 oli eriti lähedae ja vaatasime üksteisega tõtt...ta oli ni armas :D nii ägedalt vaatas mulle otsa,et mul tuli naer lausa peale :D
Täna käisin Spordi tänavas, kui Kirkele massaaži ära tegin. Kirke viis mu sinna. Sõin õhtusööki seal, rääkisime niisama ja värvisin Mirteliga värviraamatut..raske töö see värvimine, mul jäi käsi krampi. Ja pärast õnneks Mario tõi mu koju tagasi :) Ja muidugi täna on päev, kus ei kuulnud Su häält, niiiiiii kurb.
Homme on päev, kus mul ei ole peale tööd midagi ees ja on plaanis minna linna, mul on vaja mingeid jalatseid endale...ja püüan ka blogi kirjutada Sinu jaoks :)
Täna ei oskagi rohkem kirjutada, pea nii paks otsas, kuigi kindlasti jäi midagi kirjutamata, kui meelde tuleb, siis kirjutan :)
Selline lühike postitus sai, aga parem kui mitte midagi.
Proovi Sina ikka tubli ja tragi olla. Me juba varsti näeme!!! ja ma niiiiiiiiii ootan seda juba, lõpuks saan Sind kallistada....
Ma armastan Sind! Ja igatsen ka väga väga palju.
Soovin, et Sa oleksid siin...minu juures! Ainult nii on õige!Nii kallis oled!
NB! Kahjuks pilte ei ole lisada, edaspidi püüan ikka teha...seetõttu panen vanema pildi :)
No comments:
Post a Comment