...

Mõtlesin, et kirjutan siiski veel täna midagi. Saan vähemalt selle kaudu kuidagi Sulle enda päevast ja mõtetest rääkida, nagu me muidu niisama tegime. On hea...ja loodan, et Sul ka hea seda lugeda.

Tänase hommiku suutsid sa oma sõnumiga muidugi päris palju paremaks muuta. Ükskõik, mis märk Sinust, on praegu parim, mis saab olla. Nii kui sõnum tuli, sain ka väikse naeratus näole ja hommik oli palju ilusam, nii vähe ongi õnneks vaja. Muidugi mitte nii ilus, kui Sina ka sellesse kuuluksid.

Oli plaanis vaadata igasugu saateid, aga no ei suuda üldse keskenduda...nii raske.
Bingoga läks täna ikka väga hästi...midagi peab minuga ikka hästi ka minema ju...Su vanemad ka võitsid ...viking lotoga. Enamuse ajan istun lihtsalt netis, söömas käin elukähku, sest muidu äkki tuleb kõne ja ma ei kuule.

Õhtuti voodis olles, siis mõtlen, et oleks see kõik vaid uni, ja et sa kohe astud uksest sisse....
Aga ei, see on faking reaalsus ja see teeb niiiiii haiget mulle. Ma nutan (praegu ka), ma tean, et see ei aita, aga pisarad iseenesest hakkavad voolama. Telefonis rääkides ka pean pisarad alla suruma, aga Su häält on nii hea kuulda..püüan olla tugev! pean olema...aga see on raske. Proovi Sina ka olla tugev kallis, mõtlen Su peale...koguaeg.

Mul veel 2 päeva tööl käia ja siis nädalalõpp. Laupäeval silmaarst ja pühapäeval lähen siis prille ostma endale isa ja marioga :) Varsti olen nägija. 1 päev panin hommikul läätsed pähe ja olin pimedam kui läätsedega, kõik oli nii udune...õnneks päeva peale läks paremaks. Jama on olla pime. Mitte midagi ei näe.

Tahan Sind näha ja kallistada...kõvastii ja enam mitte lahti lastagi. Kui vaatama tulen, siis kallistan Su siniseks vist.

Noored ja ilusad..

MA ARMASTAN SIND!!!

Head ööd!

Sinu Janeli