Lubasin iga päev kirjutada blogisse,
et saaksid mu toimetustega kursis olla, aga iga päev siiski eraldi
kirjutama ei hakanud, laiskvorst olen. Murdsin lubadust....
Aga kirjutan praegu kõik päevad
korraga, üritan meenutada, mis on olnud :) Kirjutasin vahepeal märksõnad üles, millest Sulle kirjutada :D
Muidugi midagi erilist kirjutada ei
ole, mul ei juhtu nii eredaid asju, aga midagi siiski.
Esmaspäev
Vihmane, külm ja kõle päev. Töö
juures möödus päev edukalt – saime lõpuks kauaoodatud rahalised
vahendid ja sain lõpuks ometi paljud asjad paika pandud. Ja mille
üle olen ma eriti õnnelik - leidsin lõpuks enda meeskonda
eripedagoogi. Helistasin reedel ja esmaspäeval saime kokku ja
arutasime asja ja oligi olemas. Olen nii rahul.
Ilm oli sel päeval ko-hu-tav! Muidugi
olin ma vihmavaru kotist väljavisanud, kui lumi maha tuli ja
unustasin selle kotti tagasi panna. Hakkasin koju kõndima, vihma
kallas,mõtlesin, et pole hullu, kõnnin koju ära, et ei tee see
vihm midagi. Kõndisin 200m ära, tilkusin ja ülikülm oli..keerasin
otsa ringi ja läksin oma koju hoopis. Mõtlesin, et kuivan ära ja
palun Mariol end koju viia. Jäin koju päris pikaks ajaks. Sõin
õhtusöögi seal ja küsisin Mario käest jälle sõjaväe kohta
igasugu asju.
Kui läksin koju, panin lõpuks Su
emale ripsmed ära. Ta nii kaua oli peale käinud, et paneks. Lõpuks
siis jõudsin. Ja peale seda tuttu ära...
Teisipäev
Järjekordselt kole, pime ja vihmane
ilm. Õudus! Mõtlesin kohe, kui jube Sul seal metsas võib olla.
Tööpäev oli rahulik.
Tõmbasin telefoni mingi mullimängu,
millest olen sõltuvuses vist, võin mitu tundi järjest mängida
seda :D
Peale tööd kutsusin Mario endale
järgi ja läksime loomade varjupaika. Lõpuks siis jõudsin seal ka
ära käia. Käisime Maximast läbi, ostsime koertele ja kassidele
konserve ja viisime vanu tekke ja patju ning viisin ka Udukese
mänguasjad sinna. Nägime seal ainult õues olevaid koeri, kasside
juurde ei hakanud küsima. Igastahes, need koerad on seal
ülisõbralikud ja armsad. Üks tegelane meeldis kohe eriti mulle, ta
andis oma käpa mulle pihku läbi aia ja ei lasknud mul enam kätt
ära võtta ja kui kurva näoga ta vaatas, kui ma ära läksin. Kahju
oli. Armsad kutsikad olid ka seal – ehtsad karvapallid. Igastahes,
nüüd on plaanis mingil laupäeval sinna minna ja koerad jalutama
viia ja kiisudega mängida.
Õhtul käisin emaga veel
Maximas...ostsin endale hunniku sokke :D, sest seal oli mingi hull
soodukas.
Õhtul helistas ka Helin ja sain ühe
põneva tööpakkumise. Ise olen küll asjast väga huvitatu, loodan,
et saan seda tegema hakata. Oleks jälle, mida CV-sse juurde
kirjutada :)
| Mu lemmik |
Kolmapäev
Kolmapäeva öösel nägin vägaväga
kummalist und. Sa olid muidugi sõjaväes ikka ja siis teie rühm
läks kuhugi taluhoovi sööma ja seal olin mina. Teil oli 5 km veel
lõpuni minna ja mul oli võimalus Sinuga koos seda teha. Aga imelik
oli see, et Sa ütlesid, et e taha minuga minna, et pead Praksiga
minema, kuna tal jalg haige ja siis pead talt käest kinni hoidma
:D:D:D Nii veider. Aga suutsin Su ikkagi ära rääkida ja Sa tulid
koos minuga ja Praks läks kellegi teisega :D
Töö juures möödus kõik rahulikult
jälle :) Koju minnes käisin Siilikast läbi ja ostsin
lotopileteid...lootsin suurt võitu, aga võta näpust, õnn on mulle
seljakeeranud. Kolmapäeval käis ka Kaire Su ema juures...tuli pükse
õmblema ja siis jutustasime niisama päris pikalt ja jõin 1 pokaali
veini ( ei maitsenud :D) Hiljem vaatasin Siberi saadet ja seebikat
Pilvede all. Ja jälle unedemaale.
Neljapäev
Järjekordselt nägin Sind unes ja ikka
olid Sa sõjaväes. Igastahes....mingi imenipi läbi lasti Sind tubli
olemise eest järsku linnaloale. Minul oli oma korter. Kole selline
:D. Ja uks käis seal imenipiga lukku. Sa tulid minu juurde ja siis
järsku pidid sõjaväkke tagasi minema. Ei saanudki koos olla :(
Tööpäev venis kohutavalt. Mängisin
mullimängu ka natukene :D.
Peale tööd käisin Angela juures
ripsmeid panemas, nüüd olen ilus, püss :D
Angela hirmutas seal mind maiade
kalendri ja maailmalõpuga. Rääkis, et 21.12.2012 tuleb maailmalõpp
ja et siis gravitatsioon kaob ära, me hakkame õhus lendlema,
elekter kaob ära ja üksteisega rääkida enam ei saa, sest heli ei
levi enam. Ütles, et see on jumala tõsine asi ja et Henry ka usub
seda. Et sellel päeval ei tohi toast välja minna ja peab varuma
palju küünlaid.
Loodan, et see nii ei ole, sest
21.detsember peaks olema ilus päev meie jaoks, peaksid kõigi
eelduste kohaselt minu juurde saama...jeeeeeee.
Läksin Angela juurest koju ja hakkasin
netist maailmalõpu kohta infot lugema. Youtubest vaatasin mingeid
videosid viljaringide kohta ...hirmutav video oli :D kõhedust
tekitas
Vaatasin telekat ja natukene ka
arvutist seriaali Gossip Girl. Ja siis jäin magama.
Reede
Lõpuks lõpuks reede....
Öösel nägin jälle und...ja jälle
seotud sõjaväega. Sain Estriga Spordi tänava hoovis kokku ja seal
oli 1 kassipoeg, kirju pärslane. Ester ütles, et ta isa viskas
selle kassi välja kodust ja kui tahan, siis võin ta endale võtta.
Pistsin kassi põue ja kõndisin minema. Järsku olin kuskil bussis,
sõitsin Tallinnasse ja seal rahvas vahetus. Kõik peale minu läksid
bussist välja ja asemele tulid sõdurid...Sina nende seas. Istusid
minu kõrvale, mul oli kass põues, hullult küünistas mind, aga ma
ei julenud Sulle teda näidata. Millegi pärast sõitsime bussiga
Laatresse. Jõudsime koju ja panin kassi akna kaudu katuse peale. Ja
siis tuli Reivo ja küsis, et kas me ei kuule õues mingit kassi
mjäugumist. Ja siis tegin akna lahti ja võtsin kassi tuppa ja
näitasin Sulle ka lõpuks :D Edasi kahjuks ei mäleta :D Kindlasti
Sulle kass meeldis ja olime kolmekesi õnnelikud elulõpuni :D
Täna hoidsin töö juures natukene
Maiut, sest Seidi oli Anduga arsti juures ja siis tõi Maiu seniks
minu juurde. Mängis siin kontoritöötajat, rääkis enda arust mu
telefoniga tähtsat juttu ja lappas pabereid...naljakas oli :D Lillel
tõmbas lehed ka küljest ära ja üritas neid süüa :D
Täna õhtul siis teater, nii kahetsen,
et sinna piletid ostsin, sest täna on võimalus, et saan Sinuga
lõpuks rääkida, aga nüüd on see võimalus veel väiksem. Loodan,
et teater vähemalt hea on.
Nüüd olen juba voodis...pea natukene valutab, kuna käisin prillidega teatris ja prillid hakkavad kõrvalestadele suruma kuidagi imelikult :D
Olen nii õnnelik, et see metsalaager sai selleks korraks läbi ja et Sinuga ka kõik korras. See oli jube nädal, olin väga mures Su pärast...aga olid väga tubli ja said hakkama :)
Lähen ka magama ära :) Uuel nädalal uued jutud ja pildid.
Armastan Sind mu kallis! Ja igatsen kohutavalt palju....õnneks varsti juba näeme. Ja põhimõtteliselt pool SBK aega on üleelatud...jeeeeee :) Oleme tublid!
Sinu Janeli