kolekolekole nädal

Lubasin iga päev kirjutada blogisse, et saaksid mu toimetustega kursis olla, aga iga päev siiski eraldi kirjutama ei hakanud, laiskvorst olen. Murdsin lubadust....

Aga kirjutan praegu kõik päevad korraga, üritan meenutada, mis on olnud :) Kirjutasin vahepeal märksõnad üles, millest Sulle kirjutada :D

Muidugi midagi erilist kirjutada ei ole, mul ei juhtu nii eredaid asju, aga midagi siiski.

Esmaspäev

Vihmane, külm ja kõle päev. Töö juures möödus päev edukalt – saime lõpuks kauaoodatud rahalised vahendid ja sain lõpuks ometi paljud asjad paika pandud. Ja mille üle olen ma eriti õnnelik - leidsin lõpuks enda meeskonda eripedagoogi. Helistasin reedel ja esmaspäeval saime kokku ja arutasime asja ja oligi olemas. Olen nii rahul.

Ilm oli sel päeval ko-hu-tav! Muidugi olin ma vihmavaru kotist väljavisanud, kui lumi maha tuli ja unustasin selle kotti tagasi panna. Hakkasin koju kõndima, vihma kallas,mõtlesin, et pole hullu, kõnnin koju ära, et ei tee see vihm midagi. Kõndisin 200m ära, tilkusin ja ülikülm oli..keerasin otsa ringi ja läksin oma koju hoopis. Mõtlesin, et kuivan ära ja palun Mariol end koju viia. Jäin koju päris pikaks ajaks. Sõin õhtusöögi seal ja küsisin Mario käest jälle sõjaväe kohta igasugu asju.

Kui läksin koju, panin lõpuks Su emale ripsmed ära. Ta nii kaua oli peale käinud, et paneks. Lõpuks siis jõudsin. Ja peale seda tuttu ära...

Teisipäev

Järjekordselt kole, pime ja vihmane ilm. Õudus! Mõtlesin kohe, kui jube Sul seal metsas võib olla. Tööpäev oli rahulik.

Tõmbasin telefoni mingi mullimängu, millest olen sõltuvuses vist, võin mitu tundi järjest mängida seda :D

Peale tööd kutsusin Mario endale järgi ja läksime loomade varjupaika. Lõpuks siis jõudsin seal ka ära käia. Käisime Maximast läbi, ostsime koertele ja kassidele konserve ja viisime vanu tekke ja patju ning viisin ka Udukese mänguasjad sinna. Nägime seal ainult õues olevaid koeri, kasside juurde ei hakanud küsima. Igastahes, need koerad on seal ülisõbralikud ja armsad. Üks tegelane meeldis kohe eriti mulle, ta andis oma käpa mulle pihku läbi aia ja ei lasknud mul enam kätt ära võtta ja kui kurva näoga ta vaatas, kui ma ära läksin. Kahju oli. Armsad kutsikad olid ka seal – ehtsad karvapallid. Igastahes, nüüd on plaanis mingil laupäeval sinna minna ja koerad jalutama viia ja kiisudega mängida.

Õhtul käisin emaga veel Maximas...ostsin endale hunniku sokke :D, sest seal oli mingi hull soodukas.

Õhtul helistas ka Helin ja sain ühe põneva tööpakkumise. Ise olen küll asjast väga huvitatu, loodan, et saan seda tegema hakata. Oleks jälle, mida CV-sse juurde kirjutada :)

Mu lemmik

Kolmapäev

Kolmapäeva öösel nägin vägaväga kummalist und. Sa olid muidugi sõjaväes ikka ja siis teie rühm läks kuhugi taluhoovi sööma ja seal olin mina. Teil oli 5 km veel lõpuni minna ja mul oli võimalus Sinuga koos seda teha. Aga imelik oli see, et Sa ütlesid, et e taha minuga minna, et pead Praksiga minema, kuna tal jalg haige ja siis pead talt käest kinni hoidma :D:D:D Nii veider. Aga suutsin Su ikkagi ära rääkida ja Sa tulid koos minuga ja Praks läks kellegi teisega :D

Töö juures möödus kõik rahulikult jälle :) Koju minnes käisin Siilikast läbi ja ostsin lotopileteid...lootsin suurt võitu, aga võta näpust, õnn on mulle seljakeeranud. Kolmapäeval käis ka Kaire Su ema juures...tuli pükse õmblema ja siis jutustasime niisama päris pikalt ja jõin 1 pokaali veini ( ei maitsenud :D) Hiljem vaatasin Siberi saadet ja seebikat Pilvede all. Ja jälle unedemaale.

Neljapäev

Järjekordselt nägin Sind unes ja ikka olid Sa sõjaväes. Igastahes....mingi imenipi läbi lasti Sind tubli olemise eest järsku linnaloale. Minul oli oma korter. Kole selline :D. Ja uks käis seal imenipiga lukku. Sa tulid minu juurde ja siis järsku pidid sõjaväkke tagasi minema. Ei saanudki koos olla :(

Tööpäev venis kohutavalt. Mängisin mullimängu ka natukene :D.

Peale tööd käisin Angela juures ripsmeid panemas, nüüd olen ilus, püss :D

Angela hirmutas seal mind maiade kalendri ja maailmalõpuga. Rääkis, et 21.12.2012 tuleb maailmalõpp ja et siis gravitatsioon kaob ära, me hakkame õhus lendlema, elekter kaob ära ja üksteisega rääkida enam ei saa, sest heli ei levi enam. Ütles, et see on jumala tõsine asi ja et Henry ka usub seda. Et sellel päeval ei tohi toast välja minna ja peab varuma palju küünlaid.

Loodan, et see nii ei ole, sest 21.detsember peaks olema ilus päev meie jaoks, peaksid kõigi eelduste kohaselt minu juurde saama...jeeeeeee.

Läksin Angela juurest koju ja hakkasin netist maailmalõpu kohta infot lugema. Youtubest vaatasin mingeid videosid viljaringide kohta ...hirmutav video oli :D kõhedust tekitas

Vaatasin telekat ja natukene ka arvutist seriaali Gossip Girl. Ja siis jäin magama.

Reede

Lõpuks lõpuks reede....

Öösel nägin jälle und...ja jälle seotud sõjaväega. Sain Estriga Spordi tänava hoovis kokku ja seal oli 1 kassipoeg, kirju pärslane. Ester ütles, et ta isa viskas selle kassi välja kodust ja kui tahan, siis võin ta endale võtta. Pistsin kassi põue ja kõndisin minema. Järsku olin kuskil bussis, sõitsin Tallinnasse ja seal rahvas vahetus. Kõik peale minu läksid bussist välja ja asemele tulid sõdurid...Sina nende seas. Istusid minu kõrvale, mul oli kass põues, hullult küünistas mind, aga ma ei julenud Sulle teda näidata. Millegi pärast sõitsime bussiga Laatresse. Jõudsime koju ja panin kassi akna kaudu katuse peale. Ja siis tuli Reivo ja küsis, et kas me ei kuule õues mingit kassi mjäugumist. Ja siis tegin akna lahti ja võtsin kassi tuppa ja näitasin Sulle ka lõpuks :D Edasi kahjuks ei mäleta :D Kindlasti Sulle kass meeldis ja olime kolmekesi õnnelikud elulõpuni :D

Täna hoidsin töö juures natukene Maiut, sest Seidi oli Anduga arsti juures ja siis tõi Maiu seniks minu juurde. Mängis siin kontoritöötajat, rääkis enda arust mu telefoniga tähtsat juttu ja lappas pabereid...naljakas oli :D Lillel tõmbas lehed ka küljest ära ja üritas neid süüa :D

Täna õhtul siis teater, nii kahetsen, et sinna piletid ostsin, sest täna on võimalus, et saan Sinuga lõpuks rääkida, aga nüüd on see võimalus veel väiksem. Loodan, et teater vähemalt hea on.

Teatris ka käidud....võin ausalt öelda, et see oli elu piinavaim  teatris käik. Etendus oli väga põnev ja sai nalja ka, aga ma ei suutnud seda vaadata....ootasin koguaeg, et no tuleks see vaheaeg ometi, et kaua nad jobutavad...vaatasin koguaeg kella...mõtlesin, nii nüüd nii palju aega jäänud, kuni Sul vaba aeg läbi saab. Sain juba päris kurjaks. Vaheaeg hakkas 20.25 alles. Ja siis hakkas teine vaatus....siis hakkasin kella vaatama, et jõuaks vähemalt selleks ajaks koju, kui Sul hügieen tehtud, et saab kasvõi nats siis rääkida, aga no ei saanud selleks ajaks ka läbi....kohutav lihtsalt. Ja siis nad plaksutasid seal mingi elukaua...:D Oehh, jube. Etenduses oli 2 näitlejat, kes koguaeg vahetasid kostüüme, ikka ülimegaruttu käis see riiete vahetamine...uskumatu.
Nüüd olen juba voodis...pea natukene valutab, kuna käisin prillidega teatris ja prillid hakkavad kõrvalestadele suruma kuidagi imelikult :D

Olen nii õnnelik, et see metsalaager sai selleks korraks läbi ja et Sinuga ka kõik korras. See oli jube nädal, olin väga mures Su pärast...aga olid väga tubli ja said hakkama :)

Lähen ka magama ära :) Uuel nädalal uued jutud ja pildid.

Armastan Sind mu kallis! Ja igatsen kohutavalt palju....õnneks varsti juba näeme. Ja põhimõtteliselt pool SBK aega on üleelatud...jeeeeee :) Oleme tublid!

Sinu Janeli