Tuesday, October 9, 2012

Minu teine päev üksi...

Tänane päev algas nagu ikka.....raskelt...raske oli üles saada, raske oli end voodist välja vedada, sest jäin õhtul liiga hilja magama. Täpelt ei teagi mis kell, aga vaatasin superstaari saadet peaaegu pool ära ja kui üles ärkasin, siis oli saade läbi, nagu ikka :D. Muidu kui magama jäin läpakaga, siis ei pidanud seda ise kinni panema ja maha tõstma hakkama, aga eile pidin, harjumatu kohe. Pidin öö jooksul mitu korda vetsus käima ja muidugi mitu korda ka Joosepit sisse laskma aknast. Sellepärast vist ennast korralikult välja ei maganudki. Täna oleks lihtsalt tahtnud päev aega lebotada, vaadata film, magada ja lihtsalt olla iseendaga...


Tööle üldse minna ei tahtnud, niiiiii kohutavalt vastu on see...olen endale pähe võtnud, et mulle ei meeldi ja mulle ei hakkagi meeldima. Ootan päeva, mil saan sealt lihtsalt ära tulla ja see oleks 1 õnnelikum päev mu elus vist. Pean Sinuga sama kaua vastu pidama Rivo...mõlemad teeme asja, mis on meile vastumeelsed. Aga eks Sul kindlasti raskem elu seal, , aga mõtle sellele,et minul ka natuke raske, sisi äkki Sul ka natuke kergem :)



Tänane tööpäev möödus õnneks suhteliselt intsidendivabalt, aga ikkagi mulle ei meeldinud...ja mingil imekombel läks aeg ka suhteliselt kiiresti, olin töökas - koostasin kahe lapse rehabilitatsiooniplaanid. Homme on vaja tegeleda rahaliste vahendite aruandega, mida ma teha ei oska, aga pean hakkama saama kuidagi...vast saan ka ikka. Hädasti oleks Sinu matemaatilisi oskusi vaja kallis.
Peale tööd vaatasin superstaari saate lõpuni, oli plaan ka pikutada veits, aga und ei tulnud. Päris head laujad see aasta saates isegi, mulle vähemalt meeldis :P. Ja edasi lihtsalt lebotasin ja olin netis. Liitusin facebookis ajateenijate naiste rühmaga, kus on kõik minu kaaskannatajad. Saab igasugust informatsiooni lugeda. Põnev on lugeda. Rohkem nagu midagi erilist ei teinudki. Viivika käis Kerdiga siin, ostis käekoti ema käest ära ja siis natuke niisama rääkisime, olin nii närviline, sest ootasin pingsalt kõnet...oehh, ja lõpuks see kõne tuligi Nii hea on Su häält kuulda...

Uudistest nii palju, et mingi küberrünnaku ähvardused tehti Eestile, reedel pidi midagi toimuma hakkama, ma ei ole väga süvenenud sellesse. Muud põnevat nagu ei olegi vist hetkel uudistes.

Edaspidi püüan pilte ka teha, kui on midagi huvitavat ja tähelepanuväärset, ja neid siin näidata.
Elan hetkel 1 päev korraga ja päeva tippsündmus on telefonikõne või sõnum ja muidugi ootan esimest külastuspäeva meeletult, loodan, et varsti selgub, millal see on, äkki isegi varem...see oleks super lihtsalt!

Homme või ülehomme proovin jälle ripsmeid paigaldada, ehk seekord õnnestub juba nats paremini. Massaažilaud sai ka nüüd ära parandatud, et keegi lauaga kokku ei tohiks kukkuda, kuigi see oleks päris naljakas.

Kuna mu päevad ei ole hetkel kõige sisutihedamad, siis väga palju midagi kirjutada ei olegi...tänaseks lõpetangi, käsi nii valus ikka, et raske kirjutada. Homme juba uued jutud. 
Vaatan netis natukene ringi ja vaatan mingit saadet ja siis olen unedemaal, loodan, et tuleb hea uni.

Kohutav igatsus on peal ja tunnen, et see kasvab iga minutiga...nädalalõpuks murdun selle igatsuse kätte.



Sinu Janeli

No comments:

Post a Comment